Uuring: pea kõik eestlased tagastavad pandipakendid

Pea kõik eestlased viivad kodus tekkinud pandipakendid tagastuspunkti ning peamisteks motivaatoriteks on keskkonnateadlikkus ja tagatisraha tagasisaamine. See selgus suvel läbi viidud üle-eestilisest elanikkonna küsitlusuuringust, mida rahastati Euroopa territoriaalse koostöö programmi Interreg projekti PACKGDEPO raames.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel viis uuringufirma Turu-uuringute AS suvel eestlaste seas läbi pandipakendite käitlemise teemalise küsitlusuuringu. Muu hulgas taheti teada, kui palju tagastavad eestlased Eesti Pandipakendi korraldatavas pandisüsteemis pakendeid ja mis neid selleks motiveerib.

Hea on alustada tõdemusega, et pea kõik küsitletud viisid koju kogunenud pandipakendid ehk maakeeli taara tagastuspunktidesse: 90 protsenti ütlesid, et viivad alati tagasi kogu taara, ning kuus protsenti tagastab osa pandipakendeid. Vaid kolm protsenti vastasid, et nad ei tee seda kunagi ning üks protsent ei osanud küsimusele vastust anda.

Paljudele on taara tagastamine ka hea võimalus annetamiseks. Küsitlusest ilmneb, et pandimärgisega taara tagastajatest 47 protsenti on annetanud taaraautomaadi kultuurinupu kaudu heategevusfondile Aitan Lapsi (sealjuures kaks protsenti teeb seda alati). Keskmisest levinum on pandiraha heategevuseks annetamine naiste, 65-aastaste ja eakamate ning eestlaste seas.

Üle kolmveerandi vastanutest märkisid ka, et tagastuspunkti viimine on kõige mugavam viis taarast lahti saamiseks. Huvitava faktina ütlesid ligemale pooled tagastuspunktide kasutajad, et sellise punkti olemasolu kaupluse juures ja sealse teenuse mugavus ning töökindlus mõjutab ka nende otsust, millises kaupluses ostud tehakse.

Ligi 90 protsenti vastanutest usaldavad Eestis töötavat pandisüsteemi ehk usuvad, et tagastatud pandimärgiga taara läheb ümbertöötlemisse ja jätkab ringluses. Keskmisest kõrgemalt usaldavad süsteemi naised, kõrgharitud ning leibkonnaliikme kohta enam kui 1000-eurose keskmise sissetulekuga vastajad.

Sealjuures on usaldus pandisüsteemi vastu seotud ka käitumisega: pandisüsteemi usaldavate inimeste seas on keskmisest rohkem neid, kes viivad pandimärgisega taara alati tagastuspunkti. Eesti pandisüsteemi ei usalda viis protsenti ning üheksal protsendil puudub antud teemal selge arvamus.

Valdavalt peavad eestlased pandisüsteemi tõhusaks jäätmete kogumise viisiks ning pea 90 protsenti vastanutest arvas, et sellega võiks liita teisigi tootegruppe. Enim toodi välja huvi tagastada sellist taarat, millel praegu pandimärgised puuduvad, näiteks šampuse- ja veinipudelid.

Veel uudiseid