Autor: aitanlapsi

„Kultuuri ja hariduse ees ei tohiks kunagi seada piire, sest nende kaudu elab ja kestab meie kultuur edasi. Muusikaõpetajatel on suur roll selle teadmise edasiandmisel noortele ning seetõttu soovime, et neil oleks kasutada ajakohane ja põhjalik käsitlus Eesti muusikaloost,“ sõnas Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik.

Raamat täidab olulise lünga Eesti kultuuriloo käsitlemisel, sest eelmine põhjalikum ülevaateteos pärineb nõukogude ajast „Eesti muusika“ (1968 ja 1975). „Viimase poole sajandi jooksul on meie arusaam muusikaloost oluliselt muutunud, mistõttu tuli suur osa varasemast käsitlusest sisuliselt ümber kirjutada. Soovisime näidata laiemalt, kuidas Eesti muusikakultuur on kujunenud eri mõjude ristumiskohas ja milline roll on selles olnud meie eelkäijatel. Loodetavasti avab see uusi vaatenurki meie muusikaloole ja pakub ainest edasiseks aruteluks,“ selgitas raamatu peatoimetaja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Toomas Siitan.

„Eesti muusikaloo“ esimese köite autorid on Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. Praegu käib töö mahuka jätkuosa kallal. Raamat erineb varasematest muusikaajalugudest selle poolest, et on käsitletud põhjalikumalt saksa ja rootsi muusikakultuuri mõju, sest Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemist ei saa ette kujutada väljaspool neid kultuuriseoseid.

Eesti taaratagastuspunktides asub üle 425 annetusvõimalusega pakendiautomaadi. Tühja taara automaati viies on võimalik vajutada nuppu „Aitan lapsi“. Tegemist on ühe lihtsama viisiga osaleda heategevuses ning pakkuda Eestis elavatele lastele meeldejäävaid kultuurielamusi. Kogu annetatud raha suunatakse Eestis elavatele lastele teatri-, kunsti-, kirjanduse-, muusika-, liikumis- ja spordielamuste pakkumiseks.

Eesti Laulu produtsendi Riin Vanni sõnul on koostööst aastatega kujunenud südantsoojendav traditsioon. “Eesti Laul on oma olemuselt ju suur kogupereüritus ja rõõmustame väga, kui saame omalt poolt pakkuda meeldejääva kontserdielamus. Loodame, et mõni tänane noor kaasaelaja saab just Eesti Laulust inspiratsiooni muusikaga või miks mitte ka teletööga tegelemiseks.”

Koostöö raames tulid suurperedest pärit lapsed kohale igast Eesti nurgast. „Meie jaoks tähendab see, et üle 300 suurperest pärit lapse koos oma vanematega saab unustamatu kontserdielamuse, mida nad muidu endale lubada ei saaks. Tänases majandusolukorras jäävad kultuurielamused pere eelarves sageli viimasele kohale, mistõttu on oluline pakkuda neile selliseid võimalusi,“ märkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Raili Maasing.

„Sellest on saanud juba traditsioon ning igal aastal on tagasiside olnud erakordselt soe. Meie eesmärk on pakkuda Eestis elavatele lastele elamusi nii kultuuri- kui ka spordivaldkonnas ning see on võimalik tänu lahketele annetajatele, kes toetavad lapsi, vajutades taaraautomaatides annetusnuppu,“ sõnas Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik.

Viimase üheksa aasta jooksul on heategevusfondi Aitan Lapsi toetusel Eesti Laulu finaalvõistluse peaproove külastanud juba üle 10 000 lapse ja noore üle Eesti. Enamik neist on pärit suurperedest.

Eesti taaratagastuspunktides asub üle 425 annetusvõimalusega automaadi. Tühja taara pakendiautomaati viies on võimalik vajutada nuppu „Aitan Lapsi“. Tegemist on ühe lihtsaima viisiga osaleda heategevuses ning pakkuda Eestis elavatele lastele meeldejäävaid kultuurielamusi. Kogu annetatud raha suunatakse Eestis elavatele lastele teatri-, kunsti-, kirjanduse-, muusika-, liikumis- ja spordielamuste pakkumiseks.

Kui suvel paigaldati kogumiskastid mitmele etendusele, siis nüüd tuuakse kogumiskastid Eesti Teatri Festivalile DRAAMA, et ka festivali külastajatel oleks võimalus oma panus anda. Festival toimub Tartus 2.–7. septembrini.

Algatust „Iga pudel loeb!” veab eest Eesti Etendusasutuste Liit koostöös „Aitan Lapsi“ fondiga. Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuhi Liina Undi sõnul on oluline, et kultuurielamus oleks kättesaadav kõigile. „Iga tagastatud pudel võib olla samm kellegi esimese teatrikogemuse poole. Väike heategu võib kasvada suureks muutuseks ja sellel saab igaüks kaasa aidata. Üks kastitäis pudeleid toob teatrisse vähemalt neli last,“ sõnas Unt.

Lisaks sotsiaalsele mõjule on algatusel ka oluline keskkonnasõbralik mõõde. „Taarakasti kaudu annetamine on lihtne ja täidab mitut head eesmärki korraga. Mobiilsed taarakastid soodustavad sorteerimist ja taaskasutust ka väliüritustel, kus pudelid kipuvad muidu prügikasti sattuma. Nii sünnib üks heategu mitmel tasandil, kus loodus saab puhtamaks ja lastel avaneb võimalus osa saada kultuurist,“ märkis Unt.

Kogumiskastid disainisid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ringdisaini magistrandid Mariann Hendrikson ja Mart Maide. Need mahutavad 300–400 pandipakendit. „Koostöös EKA disainiteaduskonnaga valmisid unikaalse disainiga mobiilsed kastid, mille loomisel on arvestatud nii keskkondlikku jalajälge kui kasutatavust. Boonusena on kastide avatud külgedelt kohe näha, kui palju pudeleid on koos ja kui palju veel eesmärgist puudu,“ selgitas Unt.

Heategevusprojekt „Aitan Lapsi“ sai alguse 2011. aastal MTÜ Heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Etendusasutuste Liidu, Norra-Eesti kaubanduskoja ja mitmete teiste ettevõtete eestvedamisel eesmärgiga pakkuda vähekindlustatud lastele teatrielamusi. Alates 2011. aastast, mil fond loodi, on ligi 1,7 miljonit heategijat  taaraautomaatide kaudu laste heaks annetanud üle 2,1 miljoni euro. Selle eest on saanud kultuurisündmusi nautida üle 145 000 õnneliku last.

„Täname kõiki ligi 1,7 miljonit taaraautomaatides annetusnuppu vajutanud inimest, tänu kellele oleme saanud viia teatrisse eelkõige vähekindlustatud peredest lapsed. Kuna noorte teatrikülastused on viimase seitsme aastaga vähenenud neljandiku võrra, on ülimalt oluline tagada teatripääs neile, kellel on võimalusi juba niigi vähem,” märkis Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht Liina Unt.

Toetusest on osa saanud kõikide maakondade lapsed. Enim on lapsed käinud Vene Teatris, Eesti Noorsooteatris ja Rakvere Teatris. Heategevuskampaaniaga on liitunud kokku 21 etendusasutust. Tänaseks on fondi „Aitan lapsi“ algatusest kasvanud Eesti üks suuremaid heategevuskampaaniaid. Pakendiautomaadi annetusnupp, millele vajutades saab iga inimene laste toetuseks pandipakendi tagatisraha annetada, on teadaolevalt unikaalne kogu piirkonnas.

Alates 2011. aastast, mil fond loodi, on inimesed teinud pandipakendi automaatide kaudu annetusi 2 089 658 euro väärtuses ning teatri, muusika, kirjanduse, spordi ja kunsti elamusi on saanud nautida üle 271 200 lapse.

 Heategevusfond käivitas projekti „Aitan lapsi“ 2011. aastal koostöös Tomra, Eesti Pandipakendi ja teistega, et pakkuda lastele kultuurielamusi. Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu „Aitan Lapsi“ vajutamisest. Annetada saab enam kui 415 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad.

Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) tegutseb aastast 1991. Liitu kuulub 22 etendusasutust ja Eesti Teatri Festival, kes annavad aastas kokku ligi 3000 etendust, toovad välja enam kui 100 uuslavastust ja koguvad publiku arvuks 500 000 külastust aastas. Liidu liikmesteatrites töötab kokku ligi 1400 inimest ja liit annab tööd lisaks veel enam kui 500 vabakutselisele.

Septembris algas projekti 14. hooaeg. Aastate jooksul on teatripiletitega aidatud juba üle 122 000 lapse ning 13. hooajal toimus kokku 8204 teatrikülastust.

Projektis „Aitan lapsi kunsti juurde“, mis toimub koostöös Eesti Kunstimuuseumiga, osales möödunud õppeaastal 1483 last.

„Teater lasteaeda“ projekti raames andsid lõppenud hooajal partnerid Miksteater ja Sandra Lange Eesti lasteaedades kokku 103 keskkonnahariduslikku etendust, millest sai osa 5800 last.

Taaraautomaadi annetusnupu „Aitan Lapsi“ kasutajaid oli nii juunis kui augustis keskmiselt 15 000 kuus.

Neli kuud kestva heategevusliku programmi raames toimub Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) kokku üheksa lasteetendust, mille eesmärk on pakkuda ravil viibivatele lastele positiivseid elamusi ja emotsioone. Etendused on publikule tasuta.

„Heategevusfondi poolt väljapakutud iga-aastane etenduste sari on ääretult tänuväärne ettevõtmine, eriti kõikjalt välkuvate kärpekääride taustal. Programmiga on rahul kõik osapooled ja tagasiside on väga rõõmustav. Etendused on eriilmelised, näiteks on kavas ka nukuteatri lavastusi. Jätkugu seda programmi veel pikkadeks aastateks!“ sõnas programmikorraldaja Allan Kress.

Fond toob teatrietendused haiglas viibivate lasteni juba mitmendat aastat järjest. „Etendused võetakse alati soojalt vastu ning tõstavad kõigi meeleolu, nii laste kui ka haiglatöötajate,“ ütles Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Kadri Englas.

 „Heategevusfond Aitan Lapsi tegevuskavas on lastele elamuste võimaldamine alati tähtsal kohal, mistõttu on meie jaoks oluline seda traditsiooni lahkete annetajate toel elus hoida. Mitte kellelegi ei meeldi viibida haiglas, kuid meie eesmärk on seda kogemust teha mõnevõrra kergemaks,“ lisas Heategevusfondi Aitan Lapsi juhatuse liige Greete Nõgene.

Heategevusfond käivitas projekti „Aitan Lapsi“ 2011. aastal koostöös Tomra, Eesti Pandipakendi ja teistega, et pakkuda lastele kultuurielamusi. Sellest ajast alates on kultuurikogemusi saanud üle Eesti 264 600 vähekindlustatud lapse.

Suurim osa annetustest läheb fondi tuumikprojektile koostöös erinevate Eesti teatritega, mille eesmärgiks on vähekindlustatud lastele teatrielamuste pakkumine. Projekti on kaasatud läbi Eesti Etendusasutuste Liidu pea kõik Eesti suuremad teatrid, seega pääsevad lapsed teatrisse kõikjal Eestis. Abivajavate laste hulk ja kontaktid selgitatakse koostöös sotsiaaltöötajatega ning lastega tegelevate organisatsioonidega.

 Eestimaa lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu „Aitan Lapsi“ vajutamisest. Annetada saab 405 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Annetatud raha läheb Eestis elavate lastele teatri, kunsti, kirjanduse, muusika, liikumise ja spordiga seotud elamuste pakkumiseks.

„Suurperedest pärit lapsed tulid Tallinna kõikidest Eesti piirkondadest, sealhulgas ka kaugematest paikadest nagu Võrumaa ja Ida-Virumaa. Enamik lastest oli lava ees ning elas kogu tule- ja valgusshowle aktiivselt kaasa. Täname kõiki inimesi, kes on taaraautomaatide kaudu annetanud ja aidanud selle võimalikuks teha,“ ütles Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

„Heategevusfondi Aitan Lapsi eesmärk on juhatada lapsi teatri, kunsti, kirjanduse, muusika ja spordi juurde ning innustada neid positiivsete emotsioonide kaudu Eesti kultuuri hindama ja mõistma. Eesti Laul on igal aastal oluline sündmus Eesti muusikamaastikul ning seetõttu soovime pakkuda noortele võimalust sellest vahetult osa saada,“ lausus Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik.

Viimase kaheksa aasta jooksul on heategevusfondi Aitan Lapsi toetusel Eesti Laulu finaalvõistluse peaproove külastanud juba üle 10 000 lapse ja noore üle Eesti. Enamik neist on pärit suurperedest.

Eesti taaratagastuspunktides asub üle 400 annetusvõimalusega automaadi. Taara tagastamisel on võimalik vajutada nuppu „Aitan Lapsi“, mis on üks lihtsamaid viise heategevuses osalemiseks. Annetatud raha kasutatakse Eestis elavatele lastele teatri-, kunsti-, kirjandus-, muusika-, liikumis- ja spordielamuste pakkumiseks.

Heategevusfond Aitan Lapsi loodi 2011. aastal eesmärgiga pakkuda Eestis elavatele lastele meeldejäävaid kultuurielamusi. Tänu annetajatele ja toetajatele on teater jõudnud nii lasteaedadesse kui haiglaravil viibivate lasteni. Lisaks teatrile on fond aidanud lasteni viia muusika-, kirjandus-, kunsti-, spordi- ja liikumiselamusi.

Seitse aastat ja 612 etendust

Heategevusprojekti „Teater lasteaeda“ raames on Miksteater külastanud Eesti lasteaedu harivate etendustega alates 2016. aastast. Miksteatri juhi Kristo Tootsi sõnul on selle aja jooksul antud 612 etendust ning käidud kõikjal üle Eesti.

Laste ja lasteaedade vastuvõtt on olnud soe ja siiras. „Lapsed tulevad pärast etendust kallistama tegelasi, kes neile kõige rohkem korda läksid. Näiteks etenduses „Võti“ on tüdrukute lemmikuks sageli tegelane Säde, aga mõni laps leiab hoopis vanaisa tegelaskujus kellegi, kellega sidet luua,“ kirjeldab Toots.

Lapsed ei ole tagasihoidlik publik

Toots meenutab juhtumit ühest lasteaiast, kus kaks kolme- kuni nelja-aastast last olid etendusest sedavõrd haaratud, et unustasid isegi tualetti minna. „Lasteaia juhataja ütles, et midagi sellist pole varem juhtunud,“ räägib ta.

Tema sõnul on väiksemale publikule lihtsam mängida, sest kuni 50 lapse tähelepanu on lihtsam hoida. Suuremate gruppide puhul sõltub palju ka õpetajate ettevalmistusest ja laste kuulamisoskusest.

Ühe lõbusa seigana meenutab Toots olukorda Lõuna-Eestist, kus etenduses ei saanud vanaisa uksest sisse ning üks laps hõikas Võru murdes: „Lüü uss kirvõga maaha!“

Ida-Virumaa lasteaedades mängiti aastaid tagasi etendust „Erakordne veepudel“ ka vene keeles, et lapsed paremini kaasa tuleksid. Tänaseks keskendutakse siiski eestikeelsetele etendustele.

Lapsed õpetavad ka vanemaid

Projektis „Teater lasteaeda“ on olulisel kohal keskkonnateemad, taaskasutus ja jäätmete sorteerimine.

Donald Tombergi kirjutatud etendus „Erakordne veepudel“ õpetab lastele prügi sorteerimist ning selle olulisust. „Oleme saanud tagasisidet, et mõned lapsed õpetasid pärast etendust oma vanematele prügi sorteerimist,“ ütleb Toots.

Miksteatri teine lavastus, Indrek Koffi kirjutatud „Võti“, räägib taaskasutusest läbi lapse ja vanavanema suhte.

Teater jõuab lasteni tänu annetajatele

Etenduste andmine lasteaedades nõuab teatritruppidelt palju tööd. Päevad algavad varajaste sõitudega, kohapeal tuleb üles seada lava ning pärast etendust kõik taas kokku pakkida. Sageli tehakse ühe päeva jooksul mitu etendust erinevates lasteaedades.

Selleks, et igaüks saaks laste kultuurielamusi toetada, piisab taara tagastamisel annetusnupu vajutamisest. Eestis on ligi 390 annetusvõimalusega taaraautomaati ning nende arv kasvab pidevalt.

„Vanematele masinatele annetusvõimaluse lisamine on tehniliselt keeruline ja kulukas, kuid uuematel seadmetel on see juba standardlahendus,“ selgitab Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.

Karba sõnul peab Eesti Pandipakend laste kultuurielamuste toetamist väga oluliseks. „Rõõmsad lapsed on loovamad ning aitavad luua positiivsemat tulevikku,“ ütleb ta.

Sõda kasvatas annetuste hulka

Karba sõnul oli heategevusfondi jaoks üks edukamaid aastaid 2022, mil taaraautomaatide kaudu avati võimalus annetada ka Ukraina sõjas kannatanud laste toetuseks.

Kui 2021. aastal annetati ligikaudu 211 000 eurot, siis 2022. aastal ulatus annetuste kogusumma juba 303 000 euroni. Ukraina laste toetuseks tehtud annetused suunatakse Ukraina Kultuurikeskuse kaudu Eestisse jõudnud abivajavate lasteni.

Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös fondiga Aitan Lapsi viis Tartu Ülikooli Kliinikumi raamatukarussellid, et muuta haiglas viibimine laste jaoks rõõmsamaks ja huvitavamaks.

Osakondade vajadusi ja soove arvestades jõudsid kliinikusse veebruaris Biblioteegi abiga uued muinasjuturaamatud ning muu lugemismaterjal.